Katkine pusle

Sõnad ja muusika: CosmoCat Video: Tõnu Meldre Pildid: Maie Kivi Katkine pusle Ma seisan keset tuba, mis on tühi ja kõle, su kuju on mu meeltes, kuid käsi jääb kaugeks. Sa oled mu teine pool, mu taevas mis põleb.., kuid ilma su läheduseta- mu sees kõik vaikselt raugeb. Ma olen kui pusle, mis on lauale seatud, kuid pilt seal on segane, räsitud, kurb. Kõik tükid on sassis ja paljud on puudu, mu hinge sees laiutab ootuste org . Nii palju on tühjust, kus peaks olema sina, Ei sobitu servad, ei mustrid, ei pind Ei aita siin naer ega nutt ja see “kõrgemgi mina” Sest terviku hulgast on puudu see viimane kild. Nii püüan end lappida, sobitada kokku, kuid tükid ei klapi, need on võõrad ja valed. Ma olen kui katkine, lagunend’ teekond kus igatsus udutab mu silmad ja paled. Kuid siis tuleb hetk, mil sa astud mu tuppa, ja maailm lööb särama, vaikus saab otsa. Ma annan oma katkise hinge su kätte, ei karda ma enam ei tormi ega pimedat metsa. Ja nagu võluväel, asetub paigale kõik, iga puuduv kild leiab ses rahus oma pesa. See pole vaid kohtumine – see on elu võit, me saame taas üheks, me hinged on koos… Kõik tühimikud täituvad su soojuse ja tulega ma pole enam pusle, mis on laiali ja maas. Sa seod meid nii kokku me armastuse looga, ja nii vabalt hingata ma suudan... jälle... taas.