Libahunt

Sõnad ja muusika: CosmoCat Video: Tõnu Meldre Pildid: Maie Kivi Libahunt Metsasügavuses peidus üksik maja, seal elab üks poiss, kes ei tea mu pärisnime kaja Ma jälgin teda vaikides - mu süda talle lööb, kuid me vahel on see needus ja pimedad ööd. Ma olen tüdruk, kelles peidus on ürgne metsik loom, libahundi veri on mu saatus ja on mu elujoon. Ma ei saa sulle öelda, et ma ei tohi kunagi Sind puudutada oma käega- sest mu inimkuju hääbub, kui tõuseb täiskuu oma nõidusliku väega… Ja siis ta ilmub – särav, külm ja suur, mu kuju muutub valusalt, on murdumas mu luud… Hall karv ja küünised, üks hirmus, moondund’ keha, Ja ma suundun majani, kus ootamas on tema. Nii istun lävel, silmis inimpisar märg, ja ulun südantlõhestavalt, kui purunenud hing See pole hundi jutt, see on mu kurbuse laul, sest ma armastan sind, poiss, kuid mul puudub oma au… Oh, kuula mu ulgu, see on mu nutt su ukse taga, mu keelatud armastus ei iialgi maga. Ma olen see hunt, kes su akna all ootab, ja salamisi sealt metsade vahel vaid loodab. Sa ei karda mu hambaid, sa ei karda mu raevu, sa kuuled vaid kurbust mu hinges, ja vaevu. Sa avad tasa ukse, soe valgus voolab õue, ma tõmbun kössi, hirm poeb mu hundi põue. Kuid sa ei tõsta kätt, ei haara sa relva, vaid kummardad mu ette, silmis headus, mind Sa ei pelga Sa ulatad mul leiba, sooja, omatehtud viilu, see lõhnab kodu järele, see murrab nõiduse kiilu. Ja kui mu hambad puudutavad seda puhast pala, kaob karv ja kaob küünis, ja kaob ka mu tokerdand saba.. Oh, kuula mu ulgu, see on mu nutt su ukse taga, mu keelatud armastus ei iialgi maga. Ma olen see hunt, kes su akna ootab, ja salamisi sealt metsade vahel vaid loodab. Sa ei karda mu hambaid, sa ei karda mu raevu, sa kuuled vaid kurbust mu hinges, ja vaevu. Mu karvane kest langeb mulla peale maha, ja su ees seisab naine, kes ei soovinud paha. Imekaunid juuksed, silmades sära, sa tundsid mind, sa ei ajanud mind ära. Nüüd oleme koos, kadund hundi pikk nutt, nii algabki me armastuse imeline muinasjutt.